Skip to main content

Ekskursioon Kaplinnas

Kuna eile (teisipäeval, 26.jaanuaril) imelist ranna- ega surfiilma ei olnud, otsustasime põhjalikumalt Cape Towniga tutvuda. Otsides erinevaid võimalusi, leidsime ühe toreda jalgrattatuuri. Ainus mure oli see, et sinna oli vaja koht broneerida, millega olime hiljaks jäänud. Seega kirjutasime üles kohad, mida tuur läbis, ning otsustasime neid hoopis jalgsi külastada.

Meie teekond viis meid kõigepealt The Castle of Good Hope lossini, kus saime väikse giidiga tuuri ja jällegi rohkem teada Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaloost. Meil õnnestus ka näha võtmetseremooniat ja kahuriplahvatust.



Seejärel põikasime aga tuuri trajektoorilt veidi kõrvale District 6 muuseumisse. Tegemist on mustade linnaosaga, mis eelmise sajandi keskpaigas oma asukohast sunniviisiliselt valgete poolt eemale koliti. Selle sündmuse tagajärjed varjutavad siiani lõuna-aafriklaste omavahelisi suhteid.

Edasi põikasime Adderley tänavale, mis on üks esimesi tänavaid Kaplinnas, kus on olemas rattatee. Muus linnas seda veel ei ole, aga tundub, et plaan on selles suunas kunagi liikuda. Veel on tänav kuulus lilleputkade poolest, kus kunagi müüdi eksootilisi fynbos õisi, mida veel ametlikult avastatud ega uuritud ei olnud. Tänava otsa jäävad Püha George'i kirik ja The Company Garden.

The Company Garden on ilus park, mida kohalikud väga armastavad. Lõuna ajal, mil meie sinna sattusime, oli see täis kooliõpilasi ja tööinimesi, kes pargipingil ja puude varjus lõunatasid.

Kiriku vastast sai alguse St. George’s Mall, mis on jalakäijate tänav täis aafrika käsitööd ja kunsti. Sealt leidsime ühe pildikese, mille üritame oma vannitoa seinale sobitada.

Edasi ühendasime oma tuuri soovitusega minu spontaanselt ostetud naisteajakirjast Elle, mis kirjutas trendikast Itaalia kohvikust Giulio's Café. Sõime seal lõunat, jõume head kohvi ning liikusime uuesti tuuri radadele.



Jõudsime Bo-Kaap rajooni, mis on moslemite piirkond ja täis erkvärvilisi hooneid. Muuseumisse kahjuks sisse ei saanud, sest olime kogu oma sula aafrikapärasele pildile kulutanud.


Näinud ära ka lähedal asuva pisikese mošee ning Greenmarket Square'i turuplatsi, võtsime väga õudsest parkimismajast oma rendiauto, et sõita jalutamiskaugusest välja jäävale Green Point staadioni ökoparki, mis oligi meie tuuri viimane peatuspaik. Olime oma ekskursiooniga väga rahul ja tundsime, et teame Kaplinna nüüd palju paremini kui enne. :)

Pargis jalgu puhates otsustasime, et enne Gordon Bay'sse tagasi sõitmist, teeme veel väikse shopingu meie lemmikostukeskuses V&A Waterfrontil. Lisaks muule ostsime kaasa kerget toidupoolist ja lõpetasime päeva piknikuga meie mõnusas hotellitoas.






Comments

Popular posts from this blog

Tina valamise saadused 2009. aastaks

Mina: 1) * merineitsi või tüdruk lehvitab kai pealt rätiga (erinevad maailmad; armastus ja lahkumine) * päkapikk või pikkade juustega peenike tüdruk 2) * sõrmkübar või läki-läki (hakkan käsitööd tegema) 3) * koer - (sõprus) * mees põlvitab lilledega * korall (reisimine) 4) * lumelaudur või suusataja * tantsija Emme: 1) * kaelkirjak ja merihobu * kaelakee või lint Hanna-Grete: 1) * lint ja kurikas 2) * pulmakellad * rase naine * kala * päkapikk

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway

drawing

/---/ If you took a bunch of kids and taught them to play the violin at the age of 4 or 5 after a couple of years some of them developed perfect pitch, and in all of those cases their brain structure had changed. /---/ I believe drawing changes the brain in the same way as the search to create the right note changes the brain of a violinist. Drawing also makes you attentive. It makes you pay attention to what you are looking at, which is not so easy. Photo by  Taru Huhkio  on  Unsplash Milton Glaser "10 things I've learned" http://miltonglaser.com/pages/milton/mg_index.html