On teemasid, mille üle olen võimeline imestama korduvalt: - petmine - seadusega susserdamine - "aususega kaugele ei jõua" - jms Kuuldes neid lugusid ma imestan, mõistan hukka ja võtan teadmiseks. Vahetult teemadega kokkupuutununa ma tunnen, et olen vähem naiivsem ja idealistlikum. Kuid mõne aja pärast mu naiivsus ja idealistlikkus taastub. Need kaks omadust käituvad nagu jonnipunnid - nukud, kes ajavad end alati püsti. Ja juhtubki nii, et korduvalt saan hämmastuda sarnaste olukordade üle. Minu idealistlik mull hõljub mu ümber kuni torge reaalsusest selle purustab. Kuid pole hullu, mullike taastub!