Esimesed korrad tavaliselt veel ei aitagi, enne tuleb füüsilistest vaevustest ja blokkidest jagu saada. Siis saab alles tunnete ja mõttemustritega tegelema hakata. Muidugi eradiks oli mu õde, kes ilma igasuguste füüsiliste vaevusteta kohe esimesel korral tunnete tasandile sai, nii et terapeut aplodeeris ja teised vast olid natuke kadedad.
Mina esimesel korral kogesin nii suurt füüsilist valu käte krambi näol, et mõtlesin, et pean poole pealt asja katki jätma. Mõistes, et ma krampis olles kuhugi põgeneda ei saa, loobusin sellest mõttest ja keskendusin hingamisele. Lõpuks läks tugev kramp üle ning käed läksid soojaks. See oli mõnus ja loomulikult lahkusin tavapärases olekus.
Sain teada, et mul on probleeme peamiselt südame tšakraga. Ja nii ma olingi tiritud vaimsesse ja põnevasse maailma, sest hakkasin siis uurima, kus need tšakrad üldse on, mida nad tähendavad ja kuidas neid tervendada. Tänu sellele olen end palju analüüsinud ja nii mõndagi teada saanud. Algas see kõik muidugi eitamisega - minul küll armastusetšakraga midagi viltu pole. Tegelikult polegi vaja seda nii otselelt võtta. Ka enesearmastus käib selle alla.
Ka teisel korral kogesin käte krampi, kuid juba veidi leebemalt. Kokkuvõttes oli väga mõnus kogemus, keha lõdvestus ja surises mõnusalt. Seansside lõpus tunnen alati sügavat tänulikkust: esimesel korral ema vastu, teisel korral enda vastu. Teisel korral tekkis mul kolmanda silma alasse ka selline kausi moodi moodustis, mida üks grupis osaleja oli enne kirjeldanud. Mul oli see alguses tumesinine ja hiljem piimjasvalge. Huvitava teadmisena jõudis minuni see, et kogesin beebina liiga vähe füüsilist lähedust, sest rinnapiimast võõrdusin juba neljandal kuul.
Minu jaoks oli hästi huvitav see, kui terapeut võrdles minu ja mu õe energiaid. Kui mu õel on väga tugev ja vägev energia, siis minul on ilus, õrn ja peen liblikaenergia. Ma ei pea seda tugevdama, nagu algul arvasin, vaid oskama elada sellega kooskõlas. Jälle midagi uut, mille peale ise ei tuleks eluilmas.
Kolmandal korral sain lõpuks emotsioonide tasandile, algul tihkusin nutta ja lõpuks nutsin südamest. Mulle tuli meelde hetk, kui olin otsustanud hakata "tubliks tüdrukuks". See oli juba lasteaias. Terapeudi sõnul on selline teadmine väga hea, sest see annab võimaluse end ümber programmeerida. Ilmselgelt ei teeni tubli tüdruku roll enam mind juba ammu.
Neljandal korral oli jälle teistmoodi kogemus, mitte nii sügav, kuid mõnus. Nägin palju roosat värvi ja selline eriline tunne oli kogu aeg. Terapeut mainis, et mul on rasedusega seotult kohe eriline aura ümber ning kaitseingel viibis stuudios. On ta siis minu või mu beebi oma, aga nimeks on Gloria. Olen endiselt skeptiline kõigi selliste väga eriliste teemade osas, kuid põnev on see igal juhul. Miks siis mitte, see on ju ilus mõte, kui mul on eriline kaitseloor ümber.
Seansi lõpus sain argisemaid teadmisi kui tavaliselt. Näiteks tundsin, et peaksin külla kutsuma kaks sõbrannat, kellega mul oma seltskonnas kõige vähem ühist on. Ju siis mul on just nendelt midagi olulist õppida. Samuti tekkis veendumus, et pean oma magamistuba kristallidega puhastama.
See on nii äge, kuidas kahetunnise meditatsiooni tulemusena teadmised tulevad pähe. Need ongi need õiged edasiviivad mõtted, ma arvan. :)
Comments