Skip to main content

Safari

Eile, 21. jaanuaril võtsime ette reisi ida suunas Garden Route Game Lodge'i poole, kus ootas meid ees safari. Saime veel samal õhtul kahe ja poole tunnise elamuse. Kuna olin (vist suurest põnevusest) telefoni piltide tegemiseks maha unustanud, tegin hoopis mitmeid mälupilte:

1. Beebininasarvik

Kõige eredamalt sööbis minu mällu beebininasarvikuke, kes on tõsiselt armas olevus. Kõigepealt märkasime teda eemalt üle lagendiku jooksmas, ema tema tempos talle järgnemas: midagi oli sarvikukest kohutanud ja too oli oma tömpidel jalgadel punuma pistnud. Seejärel sõitsime lähedale ja nägime neid tõsiselt lähedalt. Beebisarvik oli selleks ajaks rahunenud ja tatsas mõnusalt oma ema läheduses. Eriti nunnu oli tema tömp sarveke ja pontsik tagumik. Ja siis mingi hetk nad keerasid seljad ja jalutasid üksmeeles meist eemale.

2. Kohmakad kaelkirjakud

3. Armunud jaanalinnud

4. Igasugused antiloobid

5. Aafrika elevandid

6. Koomikust giid

7. Eksootilised fynbos taimed

8. Jõehobu ninasõõrmed

Täna ärkasime vara, et minna hommikusele safarile vaatama peaasjalikult lõvisid ja saagi kõrval lesivat gepardit.

Terve päeva peesitasime basseini ääres ja õhtul läksime taaskord safarile. Oleme loomade ja taimede osas kõvasti targemaks saanud ning paar ellujäämistrikki isegi kõrva taha pannud. Teame, kuidas näljaga saaki hankida ja haavu plaasterdada. Seekord viidi meid ka elevante katsuma ja neile "maiustusi" pakkuma - jube lahe lont on neil ikka.









Lisaks loomadele oleme tõsises vaimustuses siinsest toidust. Uskumatu buffee - super valik super kvaliteediga, nii hommikul kui ka õhtul. Ainult unista ja selle ka valikust leiad. Lisaks valmistatakse see suure tõenäosusega sinu silme all.


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway
Post a Comment
Read more

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...
Post a Comment
Read more

Esimesed muljed Kaplinnast

Hei-hei! Eile jõudsime peale 24 tunnist reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki, Kaplinna, mis üllatas meid esimeste muljetega. Me teadsime, et on soe, aga see kuumalaine, mis meile vastu hingas, kui lennujaamast lageda taeva alla saime, võttis meid ikkagi pahviks. Kiiremas korras oli vaja kohvrist välja otsida plätad ja asendada need sobimatute talvesaabastega. Liiklus on meie mõistes vastas-suunaline. Miks keegi meile ei öelnud? :) Andres on õnneks roolis osav ning sõit hotelli kujunes, kui ära eksimine puuduliku kaardi tõttu välja arvestada, valutult. Suunatule asemel sai muidugi iga kord kojamehed tööle pandud, mida tundub, et siin kliimas üldse vaja ei lähe, vähemalt praegusel aastaajal mitte. Mis minusse kui kaasreisijasse aga puutub, siis kui seni olen harjunud kõrvalistmel sõites iga natukese aja tagant vähegi keerulisemas liiklusolukorras parema käega uksest kinni haarama, siis nüüd jäi mulle paremal käel pihku hoopis käigukang ja Andrese küünarnukk. :P Lõuna-aafriklased ...
Post a Comment
Read more