Skip to main content

Kevadine tööpäev

Täna oli eriti ilus kevadine ilm. Otsustasin mitte Jürisse kontorisse minna, vaid hoopis Nõmme šokolaadipoodi, mis äsja kolis, vaatama minna. See oli hea otsus, sain müüjatega vestelda, palju pilte teha ning poe sünnipäeva ja emadepäeva tegevusi arutada. Pood oli armas, ruumikam kui enne, ning super hea lõhnaga.
 Kalevi Nõmme šokolaadipood

Seejärel läksin vanalinna infopunkti uudistama. Nimelt on mul vaja kirjutada briif voldiku jaoks, mis sinna infopunkti välja läheb. Läbi Raekoja platsi Uuele tänavale jalutades, kus ma kolmveerand kohaga elan, tuli eriti kevadine tunne sisse. Lund polnud raasugi ning inimestel oli kohe teine kõnnak . Jalutati aeglasemalt ja päikest nautlevalt. Seda nägin ka mujal linnas. Kiiresti pead maas ruttavad linlased olid asendunud hõlmad lahti ja päiksesse vaatavate inimestega, kellel poleks nagu kuhugi kiire. Nädalavahetuse meeleolu oli tunda hommikust saati. 

Töötasin natuke „kodukontorist“ ning seejärel läksin Maiasmoka kohvikusse koosolekule. Sisearhitekt Hugo tutvustas meile progressi plaanides, kuid endiselt on selgusetu, millal ehituseks läheb ja millal uuenduskuur valmis saab. See teeb mind natuke rahutuks, kuid eks paistab. Muide kohviku tagaruumidest kohvikuruumidesse piiluda on sama tunne nagu piiluksid lava backstage’lt lavale. Kohvik Maismokk on väga klassikaline, kohvilõhnaline, ajaloohõnguga ning pärast uuenduskuuri ka kindlasti väga mõnus koht.

Kui Maiasmoka kohviku sisekujundusplaanid olid nähtud ja juhatajaga oli räägitud, läksin kohviku martsipanimuuseumi poolele teadur Ottoga rääkima ning mõningaid Maiasmoka pika ajaloo fakte täpsustama. Kohvik Maiasmokk on vanim siiani tegutsev kohvik Eestis, millega on seotud kogu Eesti kondiitritööstuse ajalugu. Minu ülesanne on väärikat ajalugu välja kommunikeerida – vastutusrikas ja huvitav ülesanne. Teisest küljest on vaja ligi meelitada ka nooremat ja kodumaist klientuuri.
Esimestel tööpäevadel tegin Maiasmoka kohvikule ka facebooki page’i, mida nüüd haldan. Oled oodatud sellega liituma, et Maiasmoka ja minu tegemistega end kursis hoida. www.facebook.com/kohvikmaiasmokk
 
Maiasmoka kohviku riiul

Muide täna 2 kuud tagasi oli minu esimene tööpäev.

Comments

Popular posts from this blog

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...

Esimesed muljed Kaplinnast

Hei-hei! Eile jõudsime peale 24 tunnist reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki, Kaplinna, mis üllatas meid esimeste muljetega. Me teadsime, et on soe, aga see kuumalaine, mis meile vastu hingas, kui lennujaamast lageda taeva alla saime, võttis meid ikkagi pahviks. Kiiremas korras oli vaja kohvrist välja otsida plätad ja asendada need sobimatute talvesaabastega. Liiklus on meie mõistes vastas-suunaline. Miks keegi meile ei öelnud? :) Andres on õnneks roolis osav ning sõit hotelli kujunes, kui ära eksimine puuduliku kaardi tõttu välja arvestada, valutult. Suunatule asemel sai muidugi iga kord kojamehed tööle pandud, mida tundub, et siin kliimas üldse vaja ei lähe, vähemalt praegusel aastaajal mitte. Mis minusse kui kaasreisijasse aga puutub, siis kui seni olen harjunud kõrvalistmel sõites iga natukese aja tagant vähegi keerulisemas liiklusolukorras parema käega uksest kinni haarama, siis nüüd jäi mulle paremal käel pihku hoopis käigukang ja Andrese küünarnukk. :P Lõuna-aafriklased ...