Laupäev Limoges’is täis lõhnanaudinguid

Möödunud laupäeval käisime mööda pisikesi prantsusepäraseid poode otsimas ja kogemas lõhnanaudinguid. Algas see puht juhuslikult, kui esmalt astusime armsasse ja isuäratavalt lõhnavasse boulangerie’sse, kuhu inimesed olid tulnud laupäevahommikust bagette’i ja võib-olla veel midagi erilist nädalavehtuse puhul ostma. Vastu suutsime panna sealsele tarte aux fraboises’ile ainult tänu ameerikapärastele imemaitsvatele kodustele pannkookidele, mida olime hommikusöögiks söönud.

Edasi liikusime aromaatsesse kohvi ja tee poodi, et minu kohviisule järele anda. Hoopis rohkem kui sealne kohvi maitses meile aga un peu épicé St. Nicolas’ tee, mida me ka endale kaasa ostsime.

Edasi viis lõhnaseiklus meid üle tee jäävasse, kuid veel palju kaugemalegi tunda olevasse juustupoodi, kust saime maitsta erinevaid huvitavaid juustusorte ja kust soetasime ka ühe parima kitsejuustu, mida olen eales maitsnud.

Alates vanade raamatute poest, mis oli pungil täis eriti vanasid ja eriti tolmuseid lõhnavaid raamatuid, said meie aroomiotsingud teadlikuks ning , et meie lõhnakogemus oleks veelgi terviklikum astusime läbi ka roosilõhnalisest kreemipoest L’Occitane:)

Comments

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...

Esimesed muljed Kaplinnast

Hei-hei! Eile jõudsime peale 24 tunnist reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki, Kaplinna, mis üllatas meid esimeste muljetega. Me teadsime, et on soe, aga see kuumalaine, mis meile vastu hingas, kui lennujaamast lageda taeva alla saime, võttis meid ikkagi pahviks. Kiiremas korras oli vaja kohvrist välja otsida plätad ja asendada need sobimatute talvesaabastega. Liiklus on meie mõistes vastas-suunaline. Miks keegi meile ei öelnud? :) Andres on õnneks roolis osav ning sõit hotelli kujunes, kui ära eksimine puuduliku kaardi tõttu välja arvestada, valutult. Suunatule asemel sai muidugi iga kord kojamehed tööle pandud, mida tundub, et siin kliimas üldse vaja ei lähe, vähemalt praegusel aastaajal mitte. Mis minusse kui kaasreisijasse aga puutub, siis kui seni olen harjunud kõrvalistmel sõites iga natukese aja tagant vähegi keerulisemas liiklusolukorras parema käega uksest kinni haarama, siis nüüd jäi mulle paremal käel pihku hoopis käigukang ja Andrese küünarnukk. :P Lõuna-aafriklased ...

Je suis comme je suis

Search This Blog