Skip to main content

muliseja..mull-mull

Ma tunnen, et blog ei ole siiski minu jaoks. Selles mõttes, et ma võin siia oma uitmõtteid kirjutada ja võib-olla vähesed teavad mõttekeste tagamaid ning saavad aru, kuid üldiselt ei kirjuta ma siia mittemidagi tarka. Samas ma tean ka miks. Nimelt ma ei ole kirjutaja-tüüpi inimene, hoopis rääkija-tüüpi;) Ma võin pläkutada, arutada, muliseda, vadrata, jutustada nii mis kole, aga kirjutada, mitte nii..Samas on mul vedanud, et mul on nii palju sõpru, kes viitsivad mu siseheitlusest tulenevat pidevat vada kuulata. Samas ma üten oma mõtted välja, siis mõtlen ja pärast seda kui ma isegi tahaksin need kirja panna, ei ole see enam minu jaoks huvitav: see on enese kordamine, mida ma harrastan küll muidugi suuliselt, kuid kirjutades harva...

Comments

Popular posts from this blog

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway

Puhas leht

Mul on pidev tunne, et ma ei tee õiget asja või ei liigu õiget rada pidi. Samas kõik oleks nagu hästi: firma areneb, minu potentsiaalsed karjäärivõimalused on huvitavad, väljakutsete rohked. See ongi ju oluline, et areneda. Kuid ma ei saa lahti sees kriipivast tundest, mis viib pidevalt ärevuseseisundini. Hirmujudinad algavad rinnust ja liiguvad jalataldadeni, siis jälle alt üles rinnuni, lõppedes südame kloppimise ja õhu puudusega. Ja nii mitu korda päevas. Midagi on ilmselgelt valesti. Ma ei tunne ära seda firmat, mida ma olen loonud. Ja ma ei suuda kaasa minna visiooniga, mis on sellele loodud. Mõistus ütleb, et see on õige rada firmale, kuid tunne sosistab, et see rada ei ole minule. Ma tahan teist kurssi, kuid ma ei taha lõhkuda olemasolevat, teiste ehitatut. Ma ei saa panna toimivat süsteemi painduma minu vajaduste järgi, kuid veelgi vähem saan ma painutada ennast olemasoleva vormi järgi. Enam mitte. Ma tahan vabadust. Ma tahan luua. Ma tahan olla. Ma tahan, et mul ...