Mis värk see on tarkade naistega, kes ise oma tarkusest aru ei saa, end pidevalt ja põhjendamatult nii rumalana tunnevad, end alla suruvad ja valivad peitumiseni tagasihoidlikkuse tee? Kuigi vaja oleks just, et terve maailm, mitte ainult lähiringkond, saaks teada, kui palju tarkust ja analüüsioskust ning huvitavaid kogemusi neis on. Kuid kujunenud alaväärsus ning pidev enesekriitika ei lase silma paista, vaid sunnib leppima tagasihoidlikuma positsiooniga, jättes hinge kraapiva tunde, mis võimendub talumatuks iga kord, kui mõni julge, kuid palju rumalam, esile tükib ning saavutab sellega arvamusliidri seisuse. Sellist kujunenud liidrit kutsutakse siis igale poole arvama ning see muidku arvab kõikvõimalikel teemadel, ka nendel, millel kogemus ja teadmised puuduvad. Ja neil tarkadel naistel ei jää muud üle, kui imestada, kuidas rumalad nii enesekindlad on. Meenub üks seik minevikust. See juhtus kuskil keskkooli ajal, kui isale kurtsin, kui lollina ma end koguaeg tunnen, tuues näiteid om...
Comments