Je suis comme je suis

Mul on pidev tunne, et ma ei tee õiget asja või ei liigu õiget rada pidi. Samas kõik oleks nagu hästi: firma areneb, minu potentsiaalsed karjäärivõimalused on huvitavad, väljakutsete rohked. See ongi ju oluline, et areneda. Kuid ma ei saa lahti sees kriipivast tundest, mis viib pidevalt ärevuseseisundini. Hirmujudinad algavad rinnust ja liiguvad jalataldadeni, siis jälle alt üles rinnuni, lõppedes südame kloppimise ja õhu puudusega. Ja nii mitu korda päevas. Midagi on ilmselgelt valesti. Ma ei tunne ära seda firmat, mida ma olen loonud. Ja ma ei suuda kaasa minna visiooniga, mis on sellele loodud. Mõistus ütleb, et see on õige rada firmale, kuid tunne sosistab, et see rada ei ole minule. Ma tahan teist kurssi, kuid ma ei taha lõhkuda olemasolevat, teiste ehitatut. Ma ei saa panna toimivat süsteemi painduma minu vajaduste järgi, kuid veelgi vähem saan ma painutada ennast olemasoleva vormi järgi. Enam mitte. Ma tahan vabadust. Ma tahan luua. Ma tahan olla. Ma tahan, et mul ...

"Autumn" Ali Smith (ei meeldinud) "The Woman in the Window" A. J. Finn "The Perfect Stranger" Megan Miranda

Istun hommikul vara oma lemmikkohvikus ja joon laisalt kollasest tassist kohvi vaadeldes teisi külastajaid. Neid on nii palju täna! Peaaegu kõik lauad on täis ja barristal on käed-jalad tööd täis. Ühes lauas käib vilgas turunduskoosolek, teises lauas on vist pere, kellel kõigil ees värskelt pressitud apelsinimahlad. Osa kohvitajatest ootab oma tellimust või skrollib Facebooki. Minu hommikupuder on juba otsas ja kaalun, kas tellida ka üks saiake. Croissante'id, mu lemmikud, on täna kahjuks liiga kõrbenud moega. Kohv on minu jaoks liiga kange. Imelik, et alavääristades Lattet juba mitu aastat selle rohke piima pärast, pean nentima, et vähamlt raseduse ajal on see minu taasavastatud vana lemmik. Magasin täna tund aega sisse. Nägin mingit õudusunenägu ja tahtsin näha, kas see lõppeb hästi. Ei tea, liiga segaseks läks. Nüüd ei saa kuidagi tööga alustatud, unine olen ja kange kohv muudab mind veel unisemaks. Äkki ikka tellin selle saiakese.

Käisin täna kahes erinevas spirituaalses looduspoes, et magamistuppa kristalle osta. Olin enne kuulanud Hallo Kosmosest, et ma ei peagi eriti midagi nende kohta teadma, vaid kuulama sisetunnet ja valima need, mis meeldivad. Leidsin isegi endale meelepäraseid kivikesi. Aga ma ei saanudki neid peoga võtta nagu olin lootnud, vaid iga väike kivike maksis umbes 4€ (!), vähemalt nii mulle tundus. Selleks, et ma saaksin väikse klaaskausi nendega täita, nagu mul mõttes oli, oleksin pidanud välja käima ligi 50€. Tundsin ennast äkki nii rumalana. Tahtsin vaid hoida avatud meelt teema osas, sest sügavalt ei suuda kivikeste toimesse uskuda, kuid äkki oli vaimne maailm segamini kommertslikuga ja kivikesed minu silmis nii ülehinnatud, et kui ma oleksin need ostnud ja koju vedanud, oleksin ma südamerahu asemel end lihtsalt väga-väga lollina tundnud. Nii ma jätsingi need ostmata ja nentisin, et ei usu piisavalt, et rahakotiraudasid avada. Selle asemel ostin endale ravimteed ja püha puu viiruki, sest ...

Mõned mõtted, mis mul on peale kahetunnist sügavat hingamist ja meditatsiooni tulnud: * võiksin süüa kergemalt, rohkem puu- ja juurvilju * võiksin tegeleda regulaarselt joogaga * asjadel pole tähtsust, oluline on, kuidas inimesed end kodus tunnevad Photo by  Aral Tasher  on  Unsplash

Olen nüüd mitu kuud ja seega ka mitu korda käinud vabastavas hingamises. Teraapia, millest kuulsin oma kõige vähem spirituaalselt sõbranna ja mis kohe nii põnev tundus, et lasin end viivitamata seansile kirja panna. Peamiseks sooviks oli saada lahti peavaludest, mis mind kevadel kimbutasid. Teiste ootused, kes grupiseansil osalesid, olid tookord sügavamad ja vaimsemad. Mäletan, et kahtlesin, kas tõesti aitab hingamine nii sügavate teemadega tegeleda. Esimesed korrad tavaliselt veel ei aitagi, enne tuleb füüsilistest vaevustest ja blokkidest jagu saada. Siis saab alles tunnete ja mõttemustritega tegelema hakata. Muidugi eradiks oli mu õde, kes ilma igasuguste füüsiliste vaevusteta kohe esimesel korral tunnete tasandile sai, nii et terapeut aplodeeris ja teised vast olid natuke kadedad. Mina esimesel korral kogesin nii suurt füüsilist valu käte krambi näol, et mõtlesin, et pean poole pealt asja katki jätma. Mõistes, et ma krampis olles kuhugi põgeneda ei saa, loobusin sellest mõtte...

"Teatris paelub mind see, kui ma ei tea, mis hakkab juhtuma. Mitte et keegi hüppab mulle sülle või kallab midagi krae vahele, vaid see, et me ei tea täpselt, kuidas ja kuhu lugu läheb. Üllatusmoment on nii intrigeeriv." Henrik Kalmet Postimees Foto:  Zachery  Elwart

Olen nüüd kahel black tie üritusel tähele pannud, et punane maani kleit on vägagi riskantne valik. Kuna selles kleidis ei jää keegi tähelepanuta, peab see olema eriliselt kvaliteetne ja ideaalselt selga sobima. Vastasel juhul jääd alla võrdlusele selle teise naisega, kes ka punase maani kleidi on valinud ja samuti kõigi teiste seast välja paistab. Ja kui juba võrdlemiseks läheb, siis ei taha keegi mõjuda odavalt sellise peene ürituse kontekstis. Photo by  Hernan Sanchez  on  Unsplas h

Jaanuar 1. "Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare Veebruar 2. "The Subtle Art of Not Giving a Fuck" Mark Manson 3. "Marjustini sajand" Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap  Märts 4. "Valgus ookeanide vahel" M. L. Stedman (väga hea) 5. "Hillbilly Elegy" J. D. Vance 6. "Try Not to Breathe" Holly Seddon Mai 7. "Home Going" Yaa Gyasi (väga hea) Juuli 8. "Small Great Things" Jodi Picoult (väga hea) 9. "Good Behaviour" Molly Keane August 10. "Naiseks olemise kunst" Katrin Saali Saul 11. "Tervise alkeemia" Rene Bürkland 12. "The Dead Ladies Project" Jessa Crispin (hea) 13. "Instead of a Letter: a Memoir" Diana Athill (hea une raamat) September 14. "Leaving Time" Jodu Picoult 16. "Stet: An Editor's Life" Diana Athill Oktoober 17. "Minu Tenerife" Mart Nor...

"Minu piirid - sinu piirid" Jesper Juul Kõigis laste ja täiskasvanure suhetes kannab vaid täiskasvanu vastutust suhtluse kvaliteedi eest. Lapsed võivad osaleda näiteks selliste otsuste langetaisel, mida pere õhtuks sööb, kuid ei saa vastutada laua ümber valitseva meeleolu eest. Lapsed võivad aidata otsustada, kus pere jõule tähistab, kuid ei kanna vastutust selle eest, kuidas pere end jõulupuhkuse ajal tunneb. Vastutust suhtluse kvaliteedu eest ei saa ei tervenisti ega osaliselt laste õlule jätta. Vastutus lasub täielikult täiskasvanute õlul. (Näide Caroline'ist, kes tahtis jäätist ja kes sattus olukorda, kus ta vastutas nii selle eest, kuidas isa end tunneb, kui ka selle eest, kaua konflikt kestab.) Enamik lapsi allub üldistele reeglitele suurema vaevata. Nad teevad seda kogu aeg koolis, lasteaias, karateklubis, skaudilaagirs ning lasterühmades. Selleks onn vaja vaid üht: et nende isiklikke piire jõuga ei ületataks või jalge alla ei tallataks. Lapsed võib-oll...

Ma ei saa endilt silmi ära, nii väga meeldib see kunstiline foto, mille jaoks täna hommikul vanalinnas poseerimas käisin. Foto autor: Laura Arum-Lääts loomingulisest ühendusest Ursuladrake Mõned huvitavad seigad seoses selle pildiga: 1 - Laura kutsus mind modelliks minu lokkide pärast. Teda olid need inspireerinud. Minu jaoks oli see huvitavalt naljakas sellepärast, et olen juba maikuust alates soovinud endale poisipea lõigata. Nii väga, et vahepeal nüsisin juba ise oma juukseid lühemaks. Millegi pärast aga ei olnud siiani suutnud kätte võtta ja professionaalset juuksurit külastada, et kauaaegne soov ellu viia. Ju siis oli vaja veel lokimodelliks olla ja kiharad enne stiilimuutust jäädvustada. 2 - Õde arvas fotot nähes, et reklaamin salli ja kindaid. Tegelikult ei reklaami ma midagi, see on puhtkunstiline foto. Sall on vanaema kootud ja kindad juba ammu Karini poolt mulle jõuludeks kingitud. Kuid õde jäi vist kahtlevale seisukohale, harjumatu ju kunsti kunsti pärast teha, vas...

Mis värk see on tarkade naistega, kes ise oma tarkusest aru ei saa, end pidevalt ja põhjendamatult nii rumalana tunnevad, end alla suruvad ja valivad peitumiseni tagasihoidlikkuse tee? Kuigi vaja oleks just, et terve maailm, mitte ainult lähiringkond, saaks teada, kui palju tarkust ja analüüsioskust ning huvitavaid kogemusi neis on. Kuid kujunenud alaväärsus ning pidev enesekriitika ei lase silma paista, vaid sunnib leppima tagasihoidlikuma positsiooniga, jättes hinge kraapiva tunde, mis võimendub talumatuks iga kord, kui mõni julge, kuid palju rumalam, esile tükib ning saavutab sellega arvamusliidri seisuse. Sellist kujunenud liidrit kutsutakse siis igale poole arvama ning see muidku arvab kõikvõimalikel teemadel, ka nendel, millel kogemus ja teadmised puuduvad. Ja neil tarkadel naistel ei jää muud üle, kui imestada, kuidas rumalad nii enesekindlad on. Meenub üks seik minevikust. See juhtus kuskil keskkooli ajal, kui isale kurtsin, kui lollina ma end koguaeg tunnen, tuues näiteid om...

Loen öösiti Marju Lauristini uut raamatut “Marjustini sajand” ja naudin vaikust, sest pere magab. Naudin aega iseendale ja inspiratsiooni, mida raamat mulle pakub. Minu endine õppejõud on lihtsalt nii inspireeriv inimene! Raamat meenutas mulle kui väga olin nautinud oma kommunikatsiooniõpinguid Tartu Ülikoolis ja endale üllatuslikul kombel eriti just kõige teoreetilisemaid aineid nagu Kaasaegse ühiskonna teooriad ning Meediasemiootika. Milline imeline ja uus teadmiste maailm minu ees avanes! Mõtlen, et ehk peaksin teoreetilistes kommunikatsiooniainetes enda teadmisi täiendama, kui see mulle nii suurt naudingut pakub. Semiootikas peaks mul isegi annet olema, kui professor Maarja Lõhmust uskuda. Tegelen ka eneseanalüüsiga. Facebooki suunatud reklaam tõi minuni ühe minu lemmikkirjaniku Elizabeth Gilberti veebiloengu pakkumise loovuse teemal. Uurisin lähemalt ning kuna see oli piiratud aja jooksul 70% soodsam, siis otsustasin kiirelt emotsionaalse ostu teha. Kui aga avastasin ku...