Skip to main content

Filmiõhtu

Vaatasin just üht prantsuse filmi "Dans la maison", mis oli minu jaoks väga huvitav. Ühest küljest muidugi süžee poolest, sest ettekujutus ja reaalsus põimusid nii põnevalt, et lõpuks ei teadnudki, mida uskuda. Teisest küljest meeldis mulle see, et tänu filmile meenusid mulle kirjandusklassikud, keda keskkooli ajal loetud sai. Teosed nagu Flaubert'i "Madame Bovary",  Lev Tolstoi "Anna Karenina" ja teised. Tekkis tunne, et peaks uuesti neid lugema, sest olen kindel, et nüüd oskaksin neid paremini hinnata. Samas oli keskkoolis raamatute lugemise eelis see, et neid sai pärast tunnis õpetajaga lahatud, tänu millele oli hoopis hõlpsam loetust aru saada. Nüüd ei ole seda luksust, et saaks kirjandusõpetajaga raamatuid arutada, peab ise hakkama saama või siis googeldama, mida targemad arvavad. Päris hea mõte tegelikult.

Filmi juurde tagasi tulles... mind võlus muidugi prantsuse keel. Ikka aeg-ajalt tunnen puudust selle ilusast kõlast. Samas kõlab see kaunilt seni, kuni ise paar sõna välja pursin. Seda enam võiks rohkem prantsusekeelseid filme vaadata. Nii tuleb ka kenasti sõnavara meelde. Miks mitte mõni tore prantsusekeelne podcast leida, mida vahetevahel vankriga jalutades kuulata! Oh, meenus, et mul on ka üks prantsusekeelne raamat ammust ajast pooleli.

John Towner

Mõtlesin täna, et võiks mõneks ajaks tellitud Äripäeva lugemisest loobuda. Mitte, et see mulle ei meeldiks, aga kuna mu aeg on nii piiratud ja pidevalt katkestatud, siis jõuangi ainult seda oma vabade hetkedega teha. Hing ihkab aga midagi muud. Mis see täpselt on, ei tea, aga see ongi mul vaja välja selgitada.






Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway
Post a Comment
Read more

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...
Post a Comment
Read more

Esimesed muljed Kaplinnast

Hei-hei! Eile jõudsime peale 24 tunnist reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki, Kaplinna, mis üllatas meid esimeste muljetega. Me teadsime, et on soe, aga see kuumalaine, mis meile vastu hingas, kui lennujaamast lageda taeva alla saime, võttis meid ikkagi pahviks. Kiiremas korras oli vaja kohvrist välja otsida plätad ja asendada need sobimatute talvesaabastega. Liiklus on meie mõistes vastas-suunaline. Miks keegi meile ei öelnud? :) Andres on õnneks roolis osav ning sõit hotelli kujunes, kui ära eksimine puuduliku kaardi tõttu välja arvestada, valutult. Suunatule asemel sai muidugi iga kord kojamehed tööle pandud, mida tundub, et siin kliimas üldse vaja ei lähe, vähemalt praegusel aastaajal mitte. Mis minusse kui kaasreisijasse aga puutub, siis kui seni olen harjunud kõrvalistmel sõites iga natukese aja tagant vähegi keerulisemas liiklusolukorras parema käega uksest kinni haarama, siis nüüd jäi mulle paremal käel pihku hoopis käigukang ja Andrese küünarnukk. :P Lõuna-aafriklased ...
Post a Comment
Read more