Je suis comme je suis

Vaatasin just üht prantsuse filmi " Dans la maison ", mis oli minu jaoks väga huvitav. Ühest küljest muidugi süžee poolest, sest ettekujutus ja reaalsus põimusid nii põnevalt, et lõpuks ei teadnudki, mida uskuda. Teisest küljest meeldis mulle see, et tänu filmile meenusid mulle kirjandusklassikud, keda keskkooli ajal loetud sai. Teosed nagu Flaubert'i "Madame Bovary",  Lev Tolstoi "Anna Karenina" ja teised. Tekkis tunne, et peaks uuesti neid lugema, sest olen kindel, et nüüd oskaksin neid paremini hinnata. Samas oli keskkoolis raamatute lugemise eelis see, et neid sai pärast tunnis õpetajaga lahatud, tänu millele oli hoopis hõlpsam loetust aru saada. Nüüd ei ole seda luksust, et saaks kirjandusõpetajaga raamatuid arutada, peab ise hakkama saama või siis googeldama, mida targemad arvavad. Päris hea mõte tegelikult. Filmi juurde tagasi tulles... mind võlus muidugi prantsuse keel. Ikka aeg-ajalt tunnen puudust selle ilusast kõlast. Samas kõlab see kauni...

The best jobs are jobs where we don't await instructions, where using good judgment and taking initiative are far more important than obedience. -- Seth Godin -- If you’re not happy with the feeling, try dropping the narrative. After all, it’s your narrative, the story you have to keep telling yourself again and again, that’s causing the feeling to return. -- Seth Godin -- It takes more than being right to earn attention and action. -- Seth Godin --

see tunne, kui nii palju põnevaid mõtteid on peas ja iga hetk on mõni ära lipsamas uurin travel guide 'e ja unistan reisimisest turunduse ideed keerlevad peas ja laps on väike unimüts, magades lõunani nii palju tahaks lugeda ja avastada hmm, kuidas arendada oma kohviblogi? äkki esilagu regulaarselt kirjutades :P millise raamatu võiks järgmisena ette võtta? krimkadest on mõneks ajaks tüdimus