Skip to main content

elutarkus

Kui ma hakksin ennast armastama


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea – sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
Et ma üritan peale suruda oma soove
Kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
Ja see inimene ei ole selleks valmis
Isegi kui see inimene olin mina ise
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt hoiatus,
Et ma ei elaks oma tõe vastu
Täna ma tean: see on ISE OLEMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Lõpetasin unistamise teistsugusest elust
Ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber andis võimalusi kasvada
Täna ma tean: see on KÜPSUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Siis ma ei keelanud endale enam vaba aega
Ja lõpetasin vaimustavate projektide edasilükkamise määramata tulevikku
Täna ma teen ainult seda, mis teeb mulle rõõmu, mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama. Omal viisil ja omas tempos.
Täna ma tean: see on AUSUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Hakkasin põgenema kõige eest, mis ei olnud mulle hea: toidud, inimesed, asjad, olukorrad ja kõik muu, mis kiskus mind iseendast eemale
Alguses ma nimetasin seda “terveks egoismiks”
Aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama
Loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus
mis tähendab, et mu arvamus oli ka vale harvemini
Täna ma tean: see on LEPLIKKUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Keeldusin elamast minevikus ja muretsemast oma tuleviku pärast
Nüüd ma elan selles hetkes, kus toimub KÕIK
Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks
Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase
Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.
Meil ei ole vaja karta diskussioone, konflikte ja probleeme iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.
Täna ma tean: SEE ONGI ELU!

Autor: Charlie Chaplin oma 70. sünnipäeval – 16. aprillil 1959.
Tõlge: Merit Raju
Viide: http://kikivarvul.wordpress.com/2011/01/11/elutarkus/

Comments

Popular posts from this blog

Pidu sinus eneses

Kui sul elus on vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariisis on pidu sinus eneses. Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950 Pariisile ei tule iial lõppu, ja iga inimene, kes seal on elanud, meenutab teda omamoodi. Me pöördusime alati sinna tagasi, ükskõik, kes me olime, ükskõik, kuidas Pariis oli muutunud, ükskõik, kui raske või kui kerge sinna oli pääseda. Pariis oli alati seda väärt ja ta tasus sulle kõige eest, mida sa talle iganes andsid. Ent selline oli Pariis nendel ammustel päevadel, kui me olime väga vaesed ja väga õnnelikud. Pidu sinus eneses, Ernest Hemingway

blogid

Olen suur blogide sõber. Loen igapäev vähemalt mitut blogi suure huviga. Mul on ka välja kujunenud oma lemmikud, millel silma peal hoian. Kõige enam eelistan erialaseid blogisid ning disaini- ja elustiiliblogisid. Loomulikult loen suure huviga ka sõprade-tuttavate blogisid – nende tegemistega on alati tore kursis olla:) Hoian alati silmad lahti uue huvitava blogi ees. Olen tähelepannud, et tihti peale saab määravaks, kas ma jään blogi lugema või mitte, lisaks sisule blogi disain. Kui mind midagi häirib, siis ma seda enam ei loe, sest valik on ju nii lai. Eriti häirib, mind see kui blogi on liiga kirju ning teksti on raske lugeda. Eelistan blogisid, kus tekst on mustaga valgel taustal. Kõik muud variandid a la kollane mustal või must rohelisel, mind tagasi ei kutsu. Võti, kuidas mind eriti kiiresti kodulehelt või blogist eemale peletada on ehmatavalt karjuma hakkav muusika. Suures paanikas vajutan alati ristikesele:P Laske mul kuulata, seda mida soovin ja millal soovin, ärge pre...

Esimesed muljed Kaplinnast

Hei-hei! Eile jõudsime peale 24 tunnist reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki, Kaplinna, mis üllatas meid esimeste muljetega. Me teadsime, et on soe, aga see kuumalaine, mis meile vastu hingas, kui lennujaamast lageda taeva alla saime, võttis meid ikkagi pahviks. Kiiremas korras oli vaja kohvrist välja otsida plätad ja asendada need sobimatute talvesaabastega. Liiklus on meie mõistes vastas-suunaline. Miks keegi meile ei öelnud? :) Andres on õnneks roolis osav ning sõit hotelli kujunes, kui ära eksimine puuduliku kaardi tõttu välja arvestada, valutult. Suunatule asemel sai muidugi iga kord kojamehed tööle pandud, mida tundub, et siin kliimas üldse vaja ei lähe, vähemalt praegusel aastaajal mitte. Mis minusse kui kaasreisijasse aga puutub, siis kui seni olen harjunud kõrvalistmel sõites iga natukese aja tagant vähegi keerulisemas liiklusolukorras parema käega uksest kinni haarama, siis nüüd jäi mulle paremal käel pihku hoopis käigukang ja Andrese küünarnukk. :P Lõuna-aafriklased ...